Accra käsikiri
Sa ei ole lüüa saanud mitte siis kui sa kaotad, vaid siis kui oled loobunud võitlemast
Kaotajad on need, kes kaotusele vaatamata ei alistu
Üksindus ei ole mitte Armastuse puudumine, vaid selle täiendus. Üksindus ei ole mitte kaaslaste puudumine, vaid aeg, mil me hingel on vabadus meiega kõnelda ja aidata meil oma elu üle otsustada.
Kasutusetus ei hooli vanusest ega küsi luba, see söövitab hinge, korrutades sina :"Sina ei huvita kedagi, sa pole miskit väärt, sind pole maamuna peale tarvis." Ära püüa olla kasulik. Püüa olla sina ise, sellest piisab ja see ongi kõige olulisem. Ära mine edasi kiiremini ega aeglasemalt kui su oma hing. Sest tema ju õpetabki sulle, milleks on vaja iga su sammu. Need, kes teevad teistele tõepoolest head, ei püüa olla kasulikud, vaid tahavad elada huvitavat elu. Peaaegu iial ei anna nad nõu, vaid on eeskujuks.
Loodus ütleb meile "Muutu!" Ja need, kes Õnneinglit ei karda, saavad aru, et neil tuleb edasi minna hoolimata hirmust. Hoolimata kahtlustest. Hoolimata etteheidetest. Hoolimata ohtudest. Kuid ometi nad riskivad ja teevad esimese sammu. Igal teekäänakul hirm üha kasvab. Kuid samas nad üllatavad ennast: nad on saanud tugevamaks ja rõõmsamaks. Rõõm. See on Kõigevägevama suurimaid ande. Kui oleme rõõmsameelsed, oleme õigel teel.
"Tähtis pole mitte väline, vaid sisemine ilu." Miski ei saa olla ekslikum. Väline ilu on sisemise ilu nähtav pool. Ja seda peegeldab sära meie silmades. Silmad on hinge peegel ja neist paistab kõik, mis näib varjul olevat. Kuid silmad toimivad kui peegel. Ja peegeldavad seda, kes neisse vaatab. Niisiis, kui silma vaataja hing on sünge, näeb ta seal alati üksnes iseenda inetust. Oht peitub selles, et me eemaldume jumalikust väest ja laseme end mõjutada teiste arvamusest. Me esitame omaenda ilu, sest teised ei saa või ei taha seda tunnistada. Selle asemel et leppida iseendaga, püüame jäljendada seda, mida näeme enda ümber. Vähehaaval meie hing närbub, tahe kuhtub ning maailma kaunimaks muutumise võimalus, mis meis kunagi oli, lakkab olemast. Kui paneme vastu kiusatusele lasta teistel otsustada, kes me oleme, siis suudame ajapikku panna oma hinges särama päikese.
