Viljapuude kahjurid ja haigused

Viljapuud

http://www.virkus.com/aiandus/viljapuude-haigused-ja-kahjurid/

Õunapuu kahjurid ja haigused

 http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/Ounapuu%20haigused%20ja%20kahjurid%20ning%20nende%20torje_18_09_2018.pdf

Kirsi kahjurid ja haigused

https://www.jardineriaon.com/et/enfermedades-del-cerezo.html

Lehetäide vältimine ja tõrje

Lehetäide meelistaimed on umbrohtud, eriti ristõielised (kapsas, raps) ja ohakad. Kui ümbruskonnas nende ärahoidmine ei ole võimalik, siis tuleb profülaktilist pritsimist teostada nii kevadel kui sügisel. Puuvõrade ja põõsa harvendamine on väga tähtis, sest tihe lehestik on lehetäide parim elu- ja arengukeskkond. Samuti on oluline lämmastikväetiste liia vältimine, sest lämmastik soodustab ka lehetäide arengut. Eelista orgaanilisi väetisi. Tõrjuda saab mehhaaniliselt, näiteks tugeva veejoa abil pesed päikesepaistelisel hommikul lehetäid ning nende mesineste puudelt maha. Puu lehestik kuivab päikese käes kiiresti ning ei võimalda seenhaiguste levikut. Kublatäi puhul korja nakatatud lehted ja põleta.

Koduaias töötle korduvalt noori puid hariliku soolikarohu, koirohu, kõrvenõgese, põldosja, maarjasõnajala, hariliku kesalille, võilille, varemerohu, paiselehe, sookailu, raudrohu, või papli leotistega. Lehetäid tapab väga hästi rohelise seebi lahus.

Puid tuleb pritsida nii, et nad tilguvad ja lehed on saanud lahust nii üles kui allapoole. Kui mõni koht jääb kuivaks, on töö mõtetu. http://www.virkus.com/aiandus/viljapuude-kahjurid/ 

https://maakodu.delfi.ee/artikkel/58184926/katse-kuuslaugu-ja-sibulaga-kedriklesta-vastu

Mesindussaadused

Suve II pooles mesi ei suhkurdu alati. Põhjuseks võib olla lehemee olemasolu. Kui mees on osa õie mett ja osa lehemett segamini, siis õiemesi tõuseb peale ja teine vajub alla. Niiskust võib olla mees kuni 20%. Kui mesi näpu vahel ei liimi õrnalt näppe kokku, siis võib olla see liiga vedel ja minna käärima. Liigniiske mett ei ole mõtet ka tagasi sööta. 

 õietolm, suir jne https://www.metsamesi.ee/meeostjale/mesindussaadustega-tobede-vastu/

Teeseen

Tavapärase toitelahuse (tee ja suhkur) kasutamisel sisaldab teeseenevesi üle kümne tüübi happeid (sealhulgas äädik-, glükoon-, fosfor-, sidrun-, oblik-, piim-, püroviinamarjahape), parkaineid ja värvaineid, hulgaliselt ensüüme, mineraale (kaalium, kaltsium, mangaan, fosfor, tsink, jood), äädikhappebakterid, bioaktiivsed ja antibiootikumitaolisi aineid. 100 g teeseenevett sisaldab mitmeid vitamiine: A (0,1–0,18 mg), B1 (0,1 mg), B2 (1,1 mg), B3 (1 mg, 0,1 mg), B9 (0,27 mg), B12 (0,005 mg), D (0,05 mg), C (0,65–4,4 mg). Koostis sõltub seenevee rikastumise ajast. Näiteks C-vitamiini väärtused vastavad viieteistpäevasele ja kuuekuulisele seeneveele. 

Kui toiteveele lisatakse tatramett või taimede tõmmiseid, siis rikastub seenevesi vitamiinide, mikroelementide, aminohapete ja teiste ainetega, tunduvalt suurenevad seenevee tervendavad ja ravivad omadused.

Nädala pärast võta suur kolmeliitrine purk ja üks pott, mis mahutab 2.5L vett. Pese ka need kuuma vee ja soodaga puhtaks ning jäta nõrguma. Kuivanud potti pane 6tl musta puruteed ja vala peale 2.5L vett. Keeda segu pliidil potis. Lase teel jahtuda leigeks ja kurna ümber 3L purki. Lisa purki 200 grammi suhkrut ja kurnatud kibuvitsatõmmis. Kata purk pealt taaskord marli või puuvillase riide tükiga ning seo kinni. Pane purk pimedasse kapinurka.

 https://maaelu.postimees.ee/3896373/teeseent-on-aastasadu-peetud-suureparaseks-tervendajaks

https://laser.ee/toit/kombucha/

Viiruki tegemine

 Maahommik: 312 (18.12.2021) https://arhiiv.err.ee/seeria/maahommik/infoteinment/31

Marsi või Snikersi kaste jäätisele

 Soenda koor ja haki sellesse sokolaad kuni see on ära sulanud. Vala jäätisele ja serveeri koha. 

Ave Islandi jõuludessert kirsimoosiga

 6 pokaalile 

• 40 makroner (besee)
• 300 gr toorjuustu Philadelfia
• 100 gr Valge sokolaadi tükid
• 300 ml vahukoort 
• Liköör “Grand marier” (kergelt apelsinimaitseline 40%)
• kirsimoos (vedel moos kus on kirsi tükid- mitte väga magus)

I kiht: Makronerid purustad ära, katad likööriga kuni need likööri sisse tõmmavad. 

II kiht KREEM: Sega kästitsi toasoe toorjuust ühtlaseks massiks. 100 ml vahukoort. Kuumuta keemiseni 100 gr vahukoort. Võta tule pealt ära. Lisa vahukoorele sokolaad ning sulata ja sega ühtlaseks massiks. Saadud veidi jahtunud mass sega omakorda toorjuustuga. Sega uuesti läbi. Nüüd vahusta 200 ml vahukoort ning sega see omakorda eelmise massi sisse. 

III kirsimoos

POKAALI

makr>kreem>moos>2x> peale moos ja makroon. Eelmisel õhul pane külmkappi. Võib-olla seiab. 

Lambalihahautis kõrvitsa ja kikerhernestega

 https://toidutare.ohtuleht.ee/951536/lambalihahautis-korvitsa-ja-kikerhernestega